29. märts 2006
Muusika
Kui ma hommikuti kooli lähen, siis on kuulda alati miskit muusikat. See ei ole miski tavaline heli või rütmi voog. Tegelikult on ikka selles omamoodi rütm ka sees. Konkreetsemalt, see pole laul nagu "Viisk läks Tartust Viljandi ja mis-temaga-seal-kõik-ei-juhtunud-ka..." või Beethoveni 9th sümfoonia. See on rütm. Sellel on kõla ja heli.
Ma olen mõneks ajaks loobunud pleieri kuulamisest. Seega see meloodia ei tule pleierist.
Need palad koosnevad inimeste kõnedest, üksikutes fraasidest, sõnadest. Kui kõndida tänaval, siis on kuulda, kuidas sinust taga pool olevad tibid arutavad millegi üle, aga täpselt ei kuule (ilus pole ka kuulata, mida teised räägivad). Siis üks vastutulija ütleb teisele, et ta ei viitsi ja teine küsib, miks ja kukub seletama midagi, mis vaibub kaugusesse... selline sumbuv meloodia. Kusagilt hüüab välistudeng- Oujeaah, vhäts vrait... Ja kõikjalt kostab taustalt üldine sumin, mida rikuvad mõned üksikud õhku visatud valjud sõnad-fraasi:"jõime palju, sobib roheline, mnoga ljudei, konspektis oli kirjas, tere, privet, she can't..., how many...jne, jne." Tundub mõttetu mulin, aga kõik see kokku moodustab täieliku harmoonia, meloodia. Eh, ma pole ju üldse musikaalne.
Täna hommikul mõtsin, et saaks ju ka lõhnadest miski rütmi kokku panna. Pubist tuleb sigarettide vingu, teisest prae lõhna, tibi jookseb mööda räige lõhnaõli pahvakaga, bensuka juures hõljub CO, keemiahoones lendub igihaljas kloroform, mäkis liiskunud rasva lebra... Pikk-pikk sümfoonia.
Posted by anari at 13:51 | Comments (0)
26. märts 2006
Merest
Mälestus, mis minul on meeles Lennart Meriga kohtumisest, pärineb mõne aasta tagant, kui ta oli veel president. Tol aastal toimus võidupüha paraad Põlvas. Ei mäletagi täpset aasta arvu. Tseremoonia ja särk-värk toimus kaubamaja parkimisplatsil, millele järgnes rongkäik mööda järve äärt ja üles läbi keskuse (Põlva on teatavasti nagu pudrukauss).
Seisime emaga just kiriku kõrval, kui möödusid viimased marssijad ja nende järel masinad. Ja ühes autos, uhkes mersus, istus Meri Hellega. Lehvitasime. Meri naeratas meile ja lehvitas lillekimbuga, mis tal käes oli.
See naeratus oli soe ja meeldejääv. Mitte mingil juhul ülbe ja suurmehelik. Sõbralik. Nagu joonistatud pehme söepliiatsiga.
Ja sinna ta läks...
Posted by anari at 21:29 | Comments (0)
23. märts 2006
Kevad III
"Hmh, päike ei paista. Need kiviplaadid, mis nad siia maha ladusid on ka külmad, aih-aih.... Tahaks vorsti, oleks kah veidi mõnusam. Muudkui jooksevad siin peaaegu jalust maha. Ei saa ka ringiga minna, peavad kohe kahel poolt mööda jooksma. Oma armaanide ja vagabondide ja adidaste ja nikedega...hmh, oleks, et keegi vorstigi annaks. Aga ei! Võiks kasvõi natuke miskeid krõbuskeid pakkuda või häda korral kõlbaks ka kalaraiped ära... Õu, sina seal üleval, kuuled vä? Just-just sina valgete kõrvadega karvik, ma ei teagi, mis tõugu sa oled, aga viska vorsti! Viskad? Jou, kus sa lähed? hei oota! ähh, mõttetu.. Lähen siia alla varju kuni nad siin ära siiberdavad, siis saab vähemalt sinna kohvikusse sisse põigata, äkki sealt trehvab midagi," mõtles must kass.
Posted by anari at 15:31 | Comments (0)
Kaka
Hämmastav on millist huvi võib lastele pakkuda 1 õnnetu koera julk, mis on lume alt välja sulanud. "Miks see kaka siin on?" küsis väike kämp järsku oma emalt. "Kas see on aua kaka?" lunis väikseke edasi. Ta jäi seisma ja kükitas maha, nina otse kaka poole. Aga sel hetkel lähenes suur pahane emme ja tiris ta uuesti püsti. Probleem vajas lahedamist. Edasi ka ei saanud minna, kuigi emme väga tahtis. Mure on suur, aga mees on väike, kes küll teda aitaks?
Aga kelle oma ta siiski on? See junn noh?
Posted by anari at 15:02 | Comments (1)
19. märts 2006
Tartu hommikud
Ma olin juba unustada jõudnud, mis on minna 5,6,7 ajal hommikul linna peale jalutama. Mis on see, kui päike hakkab oma esimesi kiiri nagu helgiheitja viskama vastu majade katuseid ja otse sinu silmamunna sisse. Jaani kirik, bläsku ja teised kõrgemad tornid põlevad.
Kõikjal on lärmakas vaikus, mis tahab rebestada su kuulmekiled. Ainult linnud, need häbematud, röögivad kõigis helistikes, mis annab üldse välja mõelda. Täna ehmatas 1 vares mind oma krääkasatustega pool surnuks. Ära tee seda enam minu kõrva ääres!
Ainukesed liikuvad olevused peale sinu on 2 väsinud pidulist ja hordide kaupa majahoidjaid. Tunnen peaaegu kõiki kesklinna majahoidjaid nägupidi. Raekoja platsi koristavad Tiku ja Taku (kiitsakas vanamehe-näss ja jässakas ning lühike eit). Pirol on üks blondiin, kes mind mu kojamehe -aegadel pidas falcki turvaks. Täna teda ei olnud. Miski kuu-näoga vanamees lükkas luuda.
Ja iga hommik on kordumatu. Mõnikord on tunne nagu astuks mööda muinaslugu, teinekord nagu müsteeriumi. Täna oli ka hommik.
Posted by anari at 18:26 | Comments (0)
18. märts 2006
Mögina retsept
Niisiis a la carte Anari...
Võtta Selga küpsise paki seest 1 küpsis (sobivad kõik maitsed, mina proovisin sidruni omaga). Purustada see küpsis tassi sees. Lisada 3 tilka piima (verd >:-D ) ja segada, kuni tekib ühtlane mögin (võib segamise ajal ise juurde mögiseda). Pastale lisada emme tehtud moosi. Võib ka õuna tükke panna, mina ei viitsinud eile õhta õuna hakata koorima ja tükeldama. Ning serveerida, lasta hea maitsta! U ll lovit!
Mõtsin, et peaksin oma kokaraamatu avaldama või restorani avama (@ Anari's). Pakuksin isetehtud retseptide järgi isetehtud roogasid. Ja menüüd ei ole. Annan toitu ainult näo järgi. Mögina määriks mõnele mimmule näo peale ja kiidaks, et see on parim iluravimask (reklaami peab ju ka tegema!)ja laseks mögina tema kaaslasel ära lakkuda. Selline x-klusiiv resto.
Kokkuvõtteks veel 1 retsept: 1/2 kl mahla (haput), 1/2 kl piima (täis-) ja valada kokku. Mõjub kõhule hästi ja maitseb hea. Kiselliga on veel parem!
Posted by anari at 18:34 | Comments (0)
17. märts 2006
Kevad II
Täna oli must kass kerratõmbunult kunstipoe trepil. Kultuurne kass! Pilgutas oma rohelisi silmi päikese paistel ja ei lasknud ennast möödujaist häirida. Tunnen hingesugulust musta kassiga.
Posted by anari at 17:48 | Comments (0)
14. märts 2006
in da siti
Selgus, et Tartu on ikka tõsiselt suur linn. Mul kulus 2 tundi, et sõita bussiga edasi-tagasi kesklinnast äärelinna ARKi büroosse. Kusjuures ARKis kulus mul vaid 5 minutit. Siiski oli see üsna lõbus ja asjalik reis, kus ma sain igast huvitavat infi, mida näiteks autoga sõites ei oleks saanud.
Sõit algas nagu öeldud kesklinnast üsnagi tavapäraselt- lugesin läbi kõik ajalehtede pealkirjad, mis läbi R-kioski akna paistsid. K-aubamaja vaateakendelt selgus, et kevadel on taas moes kalamehepüksid.
Kesklinnast Teemeistri peatuseni kulges reis meeldivalt tervislikus keskkonnas (ma tahaks ka muretseda küüslaugu-lõhnalised aroomiküünlad, mis nad seal bussis kasutavad). Nagu ikka, Anari tuleb 1 peatus varem maha, et tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Peab mainima, et Ringtee linnaosa arhitektuuri ilmestavad rohked sirgjooned ja kuubiku-ruubiku-kujulised majad, akende-vähesus ning ohtralt betooni-klaasi. Loodus: ääretud hooldatud ja hooldamata rohumaad. Siinsed loomad on ilmselt rohkem suvise eluviisiga, sest tol hetkel ei kohanud ma ühtegi isendit peale inimese. Huvitav on see, et kogu selle piirkonna asutised on nimetatud eesliitega Sepa: sepa turg, sepa autoäri, sepa autohooldus, sepa juuksur, sepa baar (ilmselt kõik muud tegelased peale seppade, torgitakse hõõguva rauateraga baarist tänavale). Hoiatuseks võib öelda, et Sepa kandis on vähe kõnniteid, seega on soovitav talvel kõrgema säärega saapad jalga tõmmata (kevadel ntx kalamehe saapad, mis sobivad hästi K-aubamaja selle kevadise kalamehe-moega).
Nüüd ma vähemalt tean, et liinibuss nr. 9 peatub ka otse ARKi ees, mis on väga oluline teave, sest mul tuleb selle bussiga veel 1 sõit teha.
Kesklinna tagasi sõit võttis siiski päris tükk aega, sest tegemist oli palju. Kõigepealt jägisin 15 minutit bussipeatuses, kuidas üks tibi lõdises ja suitsu kiskus. Eh, mis? Mis ma sest tibist jälgisin? Tegelikult oli päris huvitav, sest mis kõik võib 1 tibi korda saata 15 minuti jooksul ainuüksi seistes ja mis näoilmeid ta teeb. Sellest võiks terve dokumentaalfilmi teha:D
Ooooh, lõpuks ta tuli, nr.9. Kui enamus nooremas eas naisi teeb oma sisseostud peamiselt kesklinna butiigites, siis vanemad naised shoppavad äärelinnas nagu selgus. Sepa turu peatusest sisenesid rohkem kui keskealised baabad, käes 80ndatest pärit kilekotid, mis olid punnis sisseostudest. Sõitsin selle lõbusa seltskonnaga edasi. Sain teada, et naabri Eedu oli ennast täis peaga radiaatori küljes üles poonud. Järsku hakkas 1 muttidest kilkama, et oi näe, Soodusmarket, lähme siin maha. Mina küll ei läinud. Nuh ja samas sisenes terve trobikond järgmiseid baabuskaid, kes läksid Võru tänava säästuka juures maha. Selline raske ja kiire elu.
Vahepeal selgus, et buss nr.9. lõpetab peatuses Tarbus ja järgmise bussini oli aega 15 min. Selle aja kulutasin oma vene keele oskuse täiendamiseks ja kuulasin, kuidas 2 slaavi Ivanuskat seletasid ilmaolu. Ega ma suurt midagi aru ei saanud, aga põnev oli.
Jalaka tänaval sisenesid bussi 2 baabuskat, kes muutkui rääkisid ja rääkisid ja rääkisid. Kusjuures ma sain üsnagi hästi aru: Davai, šitiš. Nu gde tõ pojedes? Otsen krasivaja pagoda jne. Asi hakkab arenema... Oleksin pidanud Raadile välja sõitma ja oleks otsekui kuu aega Moskvas elanud:D
Minu ette istus üks üsnagi seltsiv habemik. Algul ta proovis telepaatiliselt suhelda nonde jutukate daamidega, aga ta polnud eriti osav selles. Siis lõpuks kesklinna peatuses sai ta nendega jutule (tsem nada poslusat vam plaplapla?), aga neiud pidid maha minema (ehk K-aubamajja shoppama?). Järgmised tema ohvrid olid vahvad. 2 papit, ühel oli trendikas läki-läki peas (täitsa hitt vanemate meessoost isikute seas) ja teine selline lumivalgete juuste sasinatega, krimpsus-kortsus ja pisike nagu kratt. Meenutas mulle mu enda vanaisa. Tal oli seljas kulunud kuht ja hallid käpikud käe otstes- nägi välja nagu tahtevastaselt riidesse topitud sülelaps. Nende kahe teema oli veteranide male. Selgus, et väike papi pole juba 20 aastat mänginud. Aga nüüd tulemas miskid veteranide võistlused. Papide jutuajamisse sekkus minu ees istunud aktivist, kes teatas, et tema tahab ka niiiii malet mängida, aga kus? "Veteranide klubi Kalev asub seal Laial, ei- Rüütli, ei- Lutsu, ei-Munga, ei ikka Rüütli tänaval..." sain ma veel enne bussist lahkumist teada. Seega malet saab mängida Laial Rüütli ja Lutsu Munga tänaval.
Posted by anari at 14:43 | Comments (0)
13. märts 2006
Kevad
Hommikul nägin hulkuvat musta kassi juveelipoe aknalaual istumas. Ta vaatas ülbelt päikse poole. Ma tahaks ka olla must kass. Tahaks ka istuda juveelipoe aknalaual. Tahaksin ka vaadata ülbel päikese sisse.
Posted by anari at 12:40 | Comments (4)
7. märts 2006
Juuksed
Juuksed veinisid järsku välja. Nuh, mõtsin mina, et mis see juuste lõikamine ikka ära pole. Natuke siit ja natuke sealt kääridega. Mõeldud tehtud: ajaleht kraanikaussi, käärid ja kamm kätte. Klõpsti-klõpsti-klõpsti. Mhh, tagant ka. Klõps-klõps. Vaatan mina siis peeglist: eest peaaegu nagu on. Taga oli auk. Mitte päris paljas, aga selline nagu kraater keset Oahu saart. Tänu heale patrugale Katile on mul nüüd noobel poisipea ("Paula, sul on poisipea..."). Aga lugu peab ka õpetlik olema: soovitav on riided juukselõikuse ajaks seljast võtta. Eriti kui ise lõigata. Mudu on nagu keegi hõõruks sul rinda terasharjaga (ok, pisut leebemalt, aga ikka).
Posted by anari at 20:17 | Comments (0)
Retsept
See retsept on hea tudengitele ja kõigile neile, kes kuu lõpus avastavad, et rahakott on tühi. Vaja läheb ühte keedetud kartulit, üht kolme päeva vanust keedumuna, natuke marineeritud kurki (võib ka värske-vana olla), kortsus paprika viil, kuivand juustu viilakas, pool väiksemast õunast ja 2 barankat. Kõik eelnev purustada ja segada kokku naabrimutilt ära võetud viimase kahe majoneesi tilgaga. On hea küll, eriti reede lõunaks, kui kõik toiduained hakkavad kapist järsku otsa saama. Rohkem retsepte Anari köögist leiate siin ja edaspidi (mitte selverist:)).
Posted by anari at 20:00 | Comments (2)
Auras
Üks päev tuli Aurasse ujuma noor ema oma võsukesega. Pojuke oli veel nõnda väikene, et meeste riietusruumis oleks ta hätta jäänud, aga kaela kandis ja suu käis ka lahti juba. Nuh, vaja riided seljast võtta. Emme jõudis enne. Pojuke hakkas ühel hetkel vaatama oma püksikutesse ja siis emme poole üles. "Emme, sul on sealt natuke karvane!" ütles ta niiiiiii surm tõsise näoga nagu oleks see tol hetkel talle elu suurim lahendamata probleem olnud. No täielik huumor ("Kuristik rukkis" Salinger)! No ja siis järgnesid küsimused a la miks sul on sealt karvane? miks minul ei ole? jne. Olen selle poisikluti suur fänn!
Posted by anari at 18:29 | Comments (1)
Niiih
...the knights, who say: "niiih!" (üks paremaid kohti Monty Pythonist:). Eestlased ütlevad "niiih!", et väljendada otsusele jõudmist. "Niiih!", nüüd hakkame minema, "niiih!", nüüd hakkan kirjutama... Niih, mina hakkan ka nüüd blogima, sest see on popp ja noortepärane, vist.
Ema on mind võrrelnud Bridget Jones'iga ehk blogi tulebki midagi Bridget Jones'i päeviku laadset. A ma üritan siin mitte ulguda armuvalus kuu poole nagu kräunuv kass või viriseda ilma üle. (Ilm on pilves selgimistega, kohati sajune, kohati päikseline, kohati isegi hea nagu oleks Eestis.) Et miks just B.J.? Filmis on lõik, kus Bridget suurest üksinduse kurbusest joob pudeli veini ja üürgab laulda miski tobeda ballaadi järgi ise istub pidzaamas nagu polaarkaru. Üsnagi tavaline on, kui võib mind leida kella 16 ajal päeval pidzaamas ringi uitamas, üürgamas laulda-häälitseda ja kõik mu raamatud, pliiatsid, paberid, taldrikud, tassid lebavad laiali voodis. (advertisement: Otsin korterit, kus üks tuba ei oleks muud kui üks suur kogu ruumi täitev voodi.)
A voodist vabal ajal aset leidvatest sündmustest ja seikadest peaks siia aegajalt miski märge tekkima. Mitte liiga tihti. Harva.
Aaaa... tänud hiale sõbrale Kaarlile tehno-abi eest:)
Posted by anari at 09:53 | Comments (0)