« Ja ne atmetshal pashu, suki | Main | Katedraal poodides, auhind maksas »
27. aprill 2006
Lambad ja karjused
Tahtsin kommenteerida...
...seda lugu:
http://tartu.postimees.ee/270406/tartu_postimees/199501.php
Aga hui ma sain. Postimehe moraalimootor keelas ära. Minge kah vittu. Et Mämmar teid võtaks.
Sõnaga, kommentaar on siin:
usundeid tutvustatakse piisava sügavusega ajaloos, maateaduse jm ainetes.
usundite eraldi õpetamine oleks nende liigne tähtsustamine. meil ei ole ju koolis põhjalikku üldise filosoofia programmi.
miks iga uskilik munn arvab, et tema ajudes toimuv hoiab ära kuritegevust jne? mis õigus on mingil tüübil mulle öelda, et tema usupõhised eluväärtused on head ja toredad ja ühiskonnale kasulikumad, kui minu inimpõhised väärtused?
lase usklikud võimule, ja varsti hakkavad kõigile kohta kätte näitama - et kellega ja kuidas keppida, mis poliitilist suundumust järgida, mis sõnu kasutada igapäevakeeles, mida teha pühapäeva hommikul, kellega suhelda ja kuidas suhelda jne. see ei ole paranoia.
usulise koguduse olemus on olla lambakari ja selle liidrite funktsioon on mängida karjaseid. sama lugu nii kristlaste, moslemite, judaistide, budistide, krishnaiitide, maausuliste, saientoloogide kui teiste juures; sõltuvalt voolust ja kogudusest on asi parem või hullem, aga kokkuvõttes ikkagi sama.
palun väga, kes tahab lammas olla, olgu, aga jätke teised mängust välja. usundiõpetus eraldiseisva ainena surub põhimõtteliselt usundeid peale.
Posted by afanasjev at 04.27.06 13:13
Comments
uskuge mind, religioonid ei anna parimaid vastuseid.
uskuge mind...
Posted by: aapo at 04.28.06 15:30