« 2 kildu | Main | Sõnajalg kivis »
27. juuli 2006
Pime meri
Suur pime meri,..
...ilma kaldata. Sool kipitab silmis. Kastad kõrvad vette. Vaikus. Loksumine. Nii võib olla surnud olemine. Võiks olla. Nii peaks seda filmis näitama. Rahutus ja harjumine. Veesurve sisekõrvale. Mitte vee, vaid kogu mere surve. Põhjamere. Praamide tonnaazh. Oostende-Dover, Zeebrugge-Hull, Oostende - Ipswich, Calais-Dover, Oostende-Ramsgate. Ka uppunud Estonia surve. Kõigi inimeste surve, kes on surnud või suremas, kõige elava surve. Peamine on kaasa minna. Nii on kergem. Seda kohta, kus taevas ja meri kokku lähevad, pole näha. Vaid tontlik tuledevöö, otsekui igavene jaanipäev. Keegi laseb saluuti. See on meile. Kairika, Aive, Ülle. Ja kõik teised. Inimesed. See on meile. Parimad aastad me elust. Kõik aastad, kõik päevad, kõik tunnid - kõik, mis on, on parimad.
http://www.aferry.nl/
Posted by afanasjev at 07.27.06 09:36