« Afanasjev pitsal | Main | Meenutasin kurja habemikku Janikat »
6. detsember 2006
Laubre, sa Baccarat mäletad?
Massimuusikastööstur ütles otse ära, et...
...taoline muusika peab olema nagu vesi - midagi ei häiri ja kuskilt pole kinni hakata. Või umbes nii.
Tsiteerin Laubret Postimehes:
Produtsendi Lauri Laubre sõnul keskendutakse liigselt JZ Belle aktsendile, kuid siiski on tähtis, et muusika ei oleks kuulajale häiriv. «Kõik peab olema perfektne ja midagi ei saa kuulajale pinda käia,» ütles ta TV3 Seitsmeste Uudistele.
http://www.postimees.ee/061206/esileht/meelelahutus/232638.php?r=
Küsin retooriliselt - kui aktsent on pindakäiv tegur, siis kuidas suhtuda Baccara edusse? Neil tädidel oli/on pööraselt seksikas hispaania aktsent. Jane Birkini inglise aktsendiga prantsuse keelest ma parem ei räägigi.
Kas tõesti peab jääma vene päritolu Eesti staaride saatuseks surnukskülmumine öises raudteejaamas, nagu minu romaanis "Kastraat Ontariost" kirjutatud.
Toon ära mõned lõigud "Kastraati" (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?25883):
/.../
Dmitri Kubrovitšil oli absoluutne kuulmine. Aastal 1990 moodustas ta teiste omasugustega ansambli Delfinarium ning püüdis Rock Summerile esinema pääseda. Festivali korraldaja Jüri Makarov viskas Delfinariumi demokasseti prügikasti. Kubrovitš lõi intellektuaalse rokkmuusika pühale üritusele käega, õppis lennult selgeks palad “California blue”, “Yellow river”, “Road to hell” ja “Lady in red” ning hakkas vabakutseliseks kõrtsimuusikuks. See sobis talle hästi, kuna nüüd sai ta rahulikult juua nii tööl kui tööst vabal ajal.
Kui Daaba Kruup Veiselinna jõudis ja krohvitüki kukkumist imetles, oli Dmitri Kubrovitš ennast päris põhja joonud. Kõrtsibändid võtsid teda mängima vaid häda korral. Suviti hulkus Kubrovitš kitarriga Veiselinna, Jõhvi ja Narva turuplatsidel, mängis palasid nagu “Podmoskovnõe vetšera”, “Otši tšornõje”, “Katjuša” ja “Saaremaa valss” ning investeeris teenitud kroonid kanget õlut sisaldavatesse plastpudelitesse. Intellektuaalsed kalduvused Kubrovitšil siiski säilisid, leides väljundi kärbseseente söömises ja kummiliimi nuusutamises.
Krohvilataka vallandumisega andis juhus märku, et rakendab taas enda tahet. Samal hetkel, kui Daaba Kruup korteriuksest väljus, et tööle minna, ei saanud Dmitri Kubrovitš sisse uksest, mille taga paiknevat korterit ta kevadest saati oma koduks pidas. Kassiir Toonika Pasma, kellele korter kuulus, oli Kubrovitšist lõplikult tüdinenud ja uksele uue luku muretsenud. Lisaks oli Pasma poetanud tutvumiskuulutuse üleriigilise leviga kuulutustelehe postkasti, milliseid leidus igas suuremas kaubandusettevõttes.
Pilvedesse taevaservas sigines helendus. Koit.
/.../
Posted by afanasjev at 12.06.06 08:50